Me märkasime seda „elevanti“ teel tagasi Berlengase saartelt Peniche’i, Portugali. Kuigi me sõitsime kiirpaadiga peadpööritava kiirusega (peaaegu lennates üle Atlandi ookeani lainete), aeglustas paadi kapten selle kivimoodustise juures sõitu ja võimaldas Nicol jäädvustada Berlengase elevanti päikeseloojangul.
Berlengase saared asuvad umbes 10 kilomeetri kaugusel Penichest Portugali Oeste piirkonnas. Kuigi kogu saarestik koosneb kolmest saarest ja hõlmab kokku umbes 985 hektarit, on vaatamisväärsusi võimalik külastada ainult Grande Berlengal. Grande Berlenga on 1,5 kilomeetrit pikk ja 0,8 kilomeetrit lai. Niivõrd väikese pindala tõttu on saarele lubatud päevas vaid 350 turisti. Teistele kahele saarele, Estelasele ja Farilhões-Forcadosele, on juurdepääs ainult teadlastel, kes uurivad Berlengase saarestiku taimestikku ja linnustikku.
2011. aasta juunis lisas UNESCO inimese ja biosfääri programmi koordineerimisnõukogu Berlengase saarestiku maailma biosfääri kaitsealade võrgustikku. Meil polnud selle otsuse vastu midagi öelda. Berlengase loodus on lummav, kuid tuletab samas meelde, kui sõltuvad inimesed siin loodusjõududest. Sel päeval oli päikeseloojangul ookean Elephant Berlengase lähedal rahulik. Tõsiasi on aga see, et ühelgi saarel ei ela püsivalt inimesi. Tänapäeval on Grande Berlengasel mõnikord ainsad inimesed majakavahid, kes töötavad nädalaste vahetustega. Juba 16. sajandil lahkusid saarelt Berlengase kindluses elanud munkad. Ja selle põhjuseks ei olnud ainult piraadid. Karmid ilmastikutingimused ja kaugus maismaast muutsid saarel elamise neile peaaegu võimatuks.








