Meie ekskursiooni osaks Kilim Geoforest Parkis Langkawis oli kotkaste toitmine. Kuigi soovitan kindlasti pargis ekskursioonil käia, on mul kotkaste toitmise osas segased tunded.
Kotkad on metsloomad; me külastasime neid nende looduslikus elukeskkonnas, mitte loomaaias. Toitmine toimus nii, et giid võttis väikese ämbri toiduga ja viskas selle vette. Õnneks tegi seda ainult giid; ekskursioonil osalejatel ei olnud lubatud toitu visata. Toitu nähes hakkasid paljud kotkad ringi tiirlema ja saaki „jahtima”. Seda saime jälgida umbes 2 minutit.
Seni oli kõik hästi ja see oli ilus vaadata, kuna see oli minu jaoks midagi uut. Hakkasin kahtlema, kui nägin, et 5 minutit pärast meid tegi järgmine paat sama asja. Kui kotkaid toidetakse iga paari minuti tagant, muutuvad nad pigem loomaaia loomadeks – hoolimata sellest, et nad on oma looduslikus elukeskkonnas.
Igatahes, kui me oma ekskursiooni jätkasime, märkasin midagi. Kotkad, kes meie ekskursioonipaadi ümber tiirlesid, olid kõik olnud suhteliselt väikesed ja punakaspruuni värvusega. Nüüd nägin puudes kaks palju suuremat selle liigi esindajat. Seda märgates osutas meie giid, et need on valgekõhualased merikotkad.
Valgekõhualane merikotkas kasvab kuni 85 cm pikkuseks ja tema tiivaulatus on kuni 220 cm. Need kaks lihtsalt jälgisid vaatemängu kõrvalt, kuid ei osalenud selles. Ainult palju väiksemad brahmiini-toonekurged võtsid vastu suupisted, mida meie giid vette viskas.








