Aastal 1711 lubas Portugali kuningas João V ehitada kloostri, kui tema abikaasa Mariana sünnitaks talle järglase. Nii algasidki tema esimese tütre, Portugali infanta Barbara sünniga tööd Mafras kloostri, basiilika ja lossi ehitamiseks (kuningas osutus oodatust palju suuremeelsemaks).
Mafra riigipalee
Mafra loss, basiilika ja klooster ehitati peamiselt barokkstiilis, kuid ka klassitsistlikus stiilis. Peamine saksa arhitekt João Frederico Ludovice ammutas lossi projekteerimisel inspiratsiooni Rooma arhitektuurisaavutustest ja Itaalia kunstist. Hoolimata sellest, et Mafra ei olnud monarhia pealinn (varem oli see vaid jahikoht), ei säästnud kuningas João V kulutustest, et ehitada see üks Portugali suurimaid losse. Mõned ajaloolised allikad väidavad, et ehitustöödel töötas iga päev 15–45 TUHAT inimest. Ja korra tagamiseks oli kohale saadetud üle 7000 sõduri.
Mafras asuvas kompleksis on kokku 1200 tuba. Kõige suuremat imetlust äratas meis aga fotol olev raamatukogu. Ja mitte ainult arhitektuuri tõttu – see on üks Euroopa valgustusajastu tähtsamaid raamatukogusid. Seal on üle 36 tuhande eksemplari raamatuid, mille kuningas oli ostnud. Kas te mäletate katoliku kiriku välja antud „Keelatud raamatute nimekirja“? Paavst Benedictus XV, et rõhutada nende kirjanduskogude tähtsust, lubas nimekirjas olevaid raamatuid selles raamatukogus hoida.
