Pärast Firenze Duomo rajamist 13. sajandil oli katedraal mitu aastakümmet avatud, ning alles Filippo Brunelleschi geniaalne mõistus suutis välja mõelda, kuidas täpselt ehitada 15. sajandil esimest omalaadset kuplit. Tänapäeval domineerib see Firenze siluetti ja paneb imestama, kuidas see ehitis on läbi aegade püsinud.
Firenze San Lorenzo katedraal
Firenze katedraal ehk ametliku nimetusega „Cattedrale di Santa Maria del Fiore” on Firenze peamine vaatamisväärsus. Katedraal koos ristimiskapelliga ja Giotto kellatorniga, mis asuvad üksteise lähedal, kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ükski reis Toscana piirkonda ei oleks täielik ilma selle külastamiseta.
Katedraali ehitamine kiideti heaks linnavolikogus 1294. aastal, kui varasem katedraal Basilica di San Lorenzo di Firenze ei mahutanud enam Firenze kasvavat elanikkonda. Projekti koostas Palazzo Vecchio ja Basilica Santa Croce arhitekt – Arnolfo di Cambio. Projekt nägi ette kaheksanurkse kupli ehitamist – see unistus sai teoks alles 1418. aastal, kui Filippo Brunelleschi võitis arhitektuurikonkursi, mille eesmärk oli kupli projekteerimine ja ehitamine.
Tänapäeval oleme harjunud nägema katedraalide kuppe enamikus tuntud linnades, kuid 15. sajandil oli sellise ehitise rajamine peaaegu mõeldamatu, ilma et see oleks ohustanud selle all palvetavaid inimesi. Sellise suurusega ehitise ehitamine tundus peaaegu võimatu, kuid Brunelleschi geniaalsus suutis ehitada maailma suurima kupli, mida tol ajal oli nähtud – ehitis tehti kahekordse kestaga, mida toetasid tugevad sambad, ning selle tulemusena seisab kuppel kindlalt tänapäevani.
