Juba üle kahe aasta olime end piinanud mõtetega Lissaboni kolimisest. Ühest küljest oli meil Berliinis perekond, sõbrad ja üsna stabiilne elu riigis, mille keelt ja kultuuri me tundsime. Teisest küljest võlus Lissabon meid nii palju, et veetsime seal igal aastal talve. Miks just nii?
See vaade päikesetõusule Lissabonis on tehtud meie rõdult. Ja kui vaadata esiplaanil olevaid hooneid, võib ilmselt aimata, et meie korter, millest avaneb vaade Lissabonile või ookeanile, ei ole ainus. See tähendab, et meile oli selles linnas palju lihtsam leida mõistliku hinnaga korterit. Ja Berliin… noh, Berliin on tasane, seega on haruldane leida korterit, mille akendest ei paista teisi hooneid. Me ei oska isegi seletada, miks aknast avanev vaade meile nii oluline on. Võib-olla on see vabaduse tunne, mida saame iga kord, kui näeme sellist päikesetõusu (või -loojangut) linna kohal.
Lissabon on tuntud ka kui „Valge linn”. Kuna see asub jõe ääres, hajub päikesevalgus ja valgustab hooneid peaaegu „taevase” säraga. Tunnistame, et päike on meie jaoks suur põhjus, miks talvel Berliinist põgeneda. Me mõlemad oleme tundlikud valguse suhtes, või pigem selle puudumise suhtes. Oleme aastate jooksul märganud, et kui me ei näe päikest 30 päeva, muutume me süngeks ja masendunuks. Kõige hullem oli see, et me ei olnud üksi – talvel võivad isegi saksa vanaprouad tänaval sind põhjuseta karjuda.
Kolmandaks – ja see on ilmselt kõige olulisem põhjus. Inimesed. Portugallased on imelised, soojad, kannatlikud, armsad ja hoolivad üksteisest (ja need epiteedid ei pruugi selle rahva kirjeldamiseks isegi piisata). Kuigi oleme välismaalased ja ei räägi veel vabalt portugali keelt, on nad meid vastu võtnud justkui me ei olekski „võõrad”. Pealegi oleme enam kui kahe aasta jooksul Lissabonis elades kohanud ehk vaid kaks korda pahura portugallast (ja neid oleme kohanud palju).
Need on vaid kolm paljudest põhjustest, miks me kõik maha jätsime ja Portugali kolisime. Muidugi teame ka Lissabonis elamise miinuseid. Aga need ei ole nii domineerivad, et me oma kolimist kahetseksime. Meie portugali sõpradelt õppisime ka mõningaid olulisi hoiakuid ja üht kindlat ütlust. Kui juhtub midagi, mis meile päris ei meeldi, ütleme lihtsalt „see on, mis see on“. Ja selle asemel, et millegi vastu emotsionaalselt võidelda, otsime kas lahendust või läheme lihtsalt sõpradega õhtusöögile ja elu läheb edasi.
