Igaühele on maailma eri paigus alati olemas selline koht…
Ma mõistsin, et Daria ja minu jaoks on see koht just Veneetsia, eriti siis, kui seisin oma statiiviga ja üritasin jäädvustada päikeseloojangut Rialto silla kohal.
Meie viimasest Veneetsia-reisist on möödas juba seitse aastat. 2011. aastal tegime Daria ja mina oma esimese ühise reisi. Lendasime Bergamosse, reisides peamiselt Couchsurfingu kaudu Põhja-Itaalias ringi ja naastes tagasi Bolognasse. See oli ka minu esimene reis sobiva kaameraga.
Meil oli raha vaid üheks ööks Veneetsias, kuid mäletan selgelt, kuidas me terve päeva linnas ringi kõndisime. Öösel, kui me enam kõndida ei suutnud, läksin ikkagi välja meie hotelli ümbrusesse, püüdes teha mõned pika säriajaga pildid kanalite ääres.
Tol ajal mul statiivi ei olnud, kuid olin ikkagi hämmastunud fotodest, mis mul Veneetsiast õnnestus jäädvustada. Just minu statiiv pani aluse mu fotograafia karjäärile, mis kestab tänaseni.
On hullumeelne tunne olla siin tagasi pärast 7 aastat. Tänan teid kõiki toetuse eest, olen rõõmus, et saan oma fotosid teiega jagada! Vaadake ka mu teist blogipostitust, mis seekord käsitleb Püha Markuse basiilikat päikesetõusul.
