Minu Londoni fotokohtade nimekirja esikohal oli Greenwichi observatoorium. Seda soovitati mulle Google+’is korduvalt tänu vaatele Canary Wharfi kaasaegse finantskvartali siluetile. Seetõttu plaanisime jäädvustada päikeseloojangut ja kasutada ära ka sinist tundi. Kuid kui jõudsime mäele, selgus, et park on aedaga piiratud ja lahtiolekuajad pole fotograafidele just soodsad.
Seega jalutasime selle asemel veidi jõe ääres ja nägime Greenwichist veidi rohkem kui planeeritud, sealhulgas Greenwichi ülikooli. Aga see pole probleem, õhtu oli imeline ja meil oli tunne, nagu oleksime väikeses mereäärses linnas, mitte sugugi suures Londonis. Kui sinine tund oli möödas, sõitsime DLR-iga Canary Wharfi – see oli Daria jaoks esimene sõit automaatmetrooga, sest Berliinis pole sellist asja ette kujutada.
Heron Quaysi jaamas jõudes tõmbas värviliselt valgustatud sild kohe meie tähelepanu. Daria ütles, et see oleks suurepärane fotomotiiv, kuid ma kahtlesin, kas suudan selle hiiglasliku pilvelõhkuja oma väikese pildinäidiku sisse mahutada. Minu lainurkobjektiiv ei keeldunud aga väljakutsest. Pärast seda pidime lihtsalt ootama õiget värvi, sest – naiste nõuande kohaselt – on roosa selle foto jaoks parim valik.
