Liechtensteini pealinn Vaduz oli sel suvehommikul, kui me seal käisime, peaaegu tühi. Nico peamine eesmärk oli pildistada Vaduzi lossi, mis kõrgub linna kohal ja on Liechtensteini vürsti ametlik residents. Seejärel möödusime sellest ebatavalisest hoonest, mis, nagu me hiljem teada saime, on Liechtensteini Vürstiriigi Landtagi, ehk Liechtensteini Landtagi – valitsuse seadusandliku haru – asukoht.
Liechtenstein – Euroopa viimane monarhia
Landtagis on vaid 25 liiget, kes valitakse kahest valimisringkonnast: „Oberlandist”, kus on 15 kohta, ja „Unterlandist”, kus on 10 kohta. Iga nelja aasta tagant valitava parlamendi ülesanne on esindada Liechtensteini rahvast konstitutsioonilises monarhias. Parlament alustas tööd esimest korda 1808. aastal, kuid selle funktsioon piirdus alguses ainult maksude kinnitamisega. Alles 1921. aasta põhiseadusega kehtestati parlamentaarse demokraatia kontseptsioon. Sellest ajast alates saavad parlamendiliikmeid valida ainult kodanikud (varem valis 15 liikmest 3 prints). Tähelepanuväärne on ka see, et parlamendil on ülesanne nõustada vürsti riigi valitsemisel ja kohtunike valimisel.
Liechtenstein on üks väheseid allesjäänud monarhiaid Euroopas. Iga parlamendi otsus peab saama vürsti kinnituse. Vürstil on ka õigus valitsuse seda seadusandlikku haru tagasi kutsuda ning sajandite jooksul on see sümbioos kuidagi toiminud. Liechtenstein on küll väike, kuid samas väga jõukas ja endiselt rahulik riik.
Kõrvalmärkusena – kas märkasite parlamendihoone katust? Meile tundus naljakas, et see oli klaasist ja asus just lossi kohal asuval künkal, kus asub vürsti residents. Lihtsalt mugavuseks, juhuks kui ta tahaks vaadata, mis seal toimub.
