Sel aastal on Berliinis olnud pikk ja pime talv. Mäletan, kuidas raadios teatati, et see oli kõige vähem päikesepaistetundidega talv alates ilmavaatluste algusest. Kui jaanuari lõpus päike esimest korda nägu näitas, võite arvata, mis juhtus. Haarasin kaamera ja statiivi ning läksin lihtsalt välja. Ja kuna mul on õnn elada vee ääres, suundusin Tegeli järve äärde.
Mida ma oskan öelda, vaade oli täiuslik. Vesi oli veel veidi jäätunud, taevas oli paar pilve ja ilus punakas-oranž päikeseloojang. Tundus, nagu oleks igal ümbruskonna fotograafil olnud sama mõte. Ma pole varem järve ääres nii palju fotograafe näinud, aga arvan, et kõik ootasid lihtsalt, et saaksid jälle päikesevalguses pildistada. Berliinis ei ole päikeseloojangut alati, aga kui see juhtub, siis on see tavaliselt seda väärt.
Muide, suurtükk on Londoni Greenwichi linnaosa kingitus. Reinickendorf, Berliini linnaosa, kus järv asub, on sõpruslinn Greenwichiga. Seetõttu kannab kogu promenaad nime „Greenwich-Promenade”.








