Setúbali lähedal asuv Tróia poolsaar on saanud meie lemmiksihtkohaks, kui tahame põgeneda linna melust ja saginast. Et Tróia rand saaks oma ülesannet täita (rahustada meie segavaid mõtteid), peab see meie jaoks olema tühi. Ja see juhtub vaid… talvel.
Külastame Tróia poolsaart üsna sageli. Ainult siin, Lissaboni ümbruses, on vesi nii intensiivselt türkiissinine ja liiv peaaegu valge. Kui jalutame (mõnikord mitu tundi) päikesepaistelisel rannal, langeme peaaegu transsi. Kui oleme mõnda aega näinud vaid kristallselget vett ja valget randa, kaotame ajataju ja orientatsiooni. Võib-olla just sellepärast läheme sinna nädalavahetuseks, kui oleme juba jõu lõpus ja vajame tõhusat taastumist.
Meie toa aknast avanes selline vaade Serra da Arrábidale – veel üks pluss talvisel nädalavahetusel Tróias on hotellide kättesaadavus ja toahinnad 😉
