Veebruaris külastasime Madridi ja avastasime, et selles riigis saab parke nautida aastaringselt. Üks parke, mida tahtsime kindlasti näha, oli Buen Retiro park – üks Hispaania pealinna suurimaid parke.
"Ma lihtsalt pidin sellest kohast pildi tegema"
Erinevalt teistest päevadest oli ilm meie Madridis viibimise ajal lihtsalt ideaalne. Tundus, et me ei olnud ainsad, kes kasutasid päikeselist pühapäeva pargis jalutamiseks. Kohale jõudes paistis seal kõik nii rahulik – inimesed istusid õlleaedades, vaatasid pargi keskel asuval järvel sõitvaid paate, lapsed mängisid ja sõbrad vestlesid – tõeline idüll.
Park oli väga suur – me jalutasime seal vähemalt kolm tundi. Mingil hetkel tundsin, et päev oleks raisatud, kui ma pilte ei teeks. Jalutades otsisin kompositsiooni, mis kujutaks parki kõige paremini. Huvitavat kohta polnud raske leida ja pärast veidi ringi uidates nägime väikest tiiki, mille taustal paistis Crystal Palace.
Lühike ülevaade „Parque del Buen Retiro” ajaloost
„Parque del Buen Retiro” rajati 15. sajandi alguses ja seda laiendas kuningas Felipe II sama sajandi lõpus. Aastal 1630 ehitati mitu hoonet: „Casón del Buen Retiro” (mida kasutati tantsusaalina) ja „Salón de Reinos” (Kuningate saal), mida kaunistasid maalid, näiteks Velázquezi teosed. Sel ajal ehitati ka suur tiik „Estanque del Retiro”, mida kasutati mereväe lahingute lavastamiseks.
Crystal Palace
Minu fotol näete „Palacio de Cristalit”, mille eeskujuks oli Londoni Kristallpalee Ühendkuningriigis. See ehitati koos kunstliku tiigiga veidi hiljem kui pargi teised hoonekompleksid, täpsemalt 1887. aastal. Kristallpaleed kasutati algusest peale Hispaania lilleliikide eksponeerimiseks.
Sel päeval, kui me seda klaaspaviljoni külastasime, ei olnud seal sees ühtegi näitust. Kui me hoonesse sisse astusime, kuulsime eksootiliste lindude hääli – see oli tõeline „looduse häälte kuulamisnäitus“! Seejärel jalutasime lossi ääres ja märkasime väikest tiiki, mis oli täis kilpkonni, kes tõstsid pead veest välja, et päikest võtta. Ma lihtsalt pidin sellest kohast pildi tegema – isegi kui see oleks olnud vaid meie mälestuseks.
