Podgorica ei sarnane ühegi teise linnaga, mida ma olen näinud. Selles paigas on midagi hmm… „loomulikku” – ehedat. See on pealinn, mida massiturism veel rikkumata on jätnud. See on koht, kus saab kogeda kohalikku kultuuri ja kus lääne trendid on kohandatud kohaliku maitsega.
Mitmest kohast linnas on näha Montenegro mägede tumedad jooned – need on linna silueti tüüpilised „elemendid“. Seega oli loomulik, et neil pidi minu fotol olema oma „koht“, kui ma tahtsin jäädvustada Montenegro pealinna elamurajooni.
Lisaks Podgorica orgu ümbritsevatele suurtele mägedele tundsin ma soovi jäädvustada ka selle linna ajalugu ja kontraste. Nagu te ilmselt teate, kannatab Montenegro majandus eelmise sajandi kommunistliku režiimi tagajärgede all. Poliitika on mõjutanud ka linna arhitektuuri, mida iseloomustavad taustal kõrguvad hooned. Kontrastina on esiplaanil näha kaasaegsed elamurajoonid, mis meenutavad mis tahes Euroopa pealinna.
Mulle meeldis väga see, kuidas looduse, poliitika ja tänapäeva elu omavahel kontrasti moodustasid. See tekitas piirkonnas rahuliku õhkkonna – see, kuidas ajalugu on kujutatud, kuidas need elemendid on ühinenud ja loonud tänapäevase Podgorica, millest mina ja mu sõbrad nii palju rõõmu oleme tundnud.
