Kui ma seda stseeni hetkeks silme ette kujutasin, tekkis mul huvitav mõte – ma usun, et mida lähemal ekvaatorile oleme, seda selgemini tulevad esile looduse ümbritsevad värvid. Berjaya Resort oli erakordne – asudes keset džunglit ja samas rannikul, pakkus see palju erinevaid võimalusi „elamiseks”.
See oli sõna otseses mõttes meie „kodu“ poole viiv tee Berjaya Resorti restoranist – meie suvila asus tänava lõpus. Ühel korral, pärast õhtusööki restoranis, võtsin kaamera välja, et jäädvustada seda kogemust, kuidas jõudsime „veeteed pidi“ koju, ja nagu näete, oli see tõeliselt lummav.
Nii maaliline hetk on jäädvustatud ja säilitatud.
