Lissabon, see on sulle!
Päikesevarjutust planeerides otsustasin ma selle linnamaastikus jäädvustada. Mul oli kiusatus sõita Hispaaniasse ja pildistada täielikku varjutust nagu kõik teisedki. Olin isegi juba broneerinud ülemäära kalli hotellitoa.
Lõpuks otsustasin ma jääda ja jäädvustada ainulaadset hetke kohas, mida ma oma koduks nimetan. Jäädvustada midagi, mida tahaksin oma seinale riputada.
Ja ma olen rõõmus, et tegin seda, sest muidu poleks seda fotot kunagi olemas olnud. Ma olin seal ainus fotograaf. Ja see hetk ei kordu kunagi.
Mida Lissabon tegelikult nägi
12. augusti 2026. aasta täielik päikesevarjutus kulges üle Põhja-Hispaania. Lissabon jäi täieliku varjutuse vööndist välja ja seal oli varjutuse ulatus 94 protsenti. Maksimum saavutati kell 19:36, kui poolkuu kujuline päike asus kümme kraadi horisondi kohal ja langes 25. aprilli silla vahele, kus valgus oli juba muutunud tihedaks ja kuldseks. Purjelaevad sõitsid peegelduse üle, kui ma töötasin.
Miks linnavaade oli keerulisem pildistada
Täieliku päikesevarjutuse fotod on üksteisega vahetatavad: must ketas ja korona tühja taeva taustal. Raamis pole midagi, mis annaks aimu, millises riigis sa tol hetkel viibisid. Päikesevarjutus, mis on jäädvustatud linnasilueti taustal, võib eksisteerida vaid ühes kohas ja vaid nendel mõnel minutil, mil päike püsib selles asendis silla kohal.
Veel öid Lissaboni kohal
Lissabon premeerib kõiki, kes on valmis oma plaane taeva järgi kohandama. PhotoPillsi kohtumise raames pildistasin Lissaboni kohal toimunud kuuvarjutust ning täiskuu tõusu Belémi torni taga – see oli kord viie aasta jooksul esinev taevakeha paigutus.
Aitäh, Lissabon.










