Üritasin tõlkida selle Atlandi ookeani rannikul asuva kuusnurkse kiriku nime ja selle tulemus – “Kivi Issanda kabel” – ei ole päris õige. Sellegipoolest tundus see tõlge mõnevõrra adekvaatne vanale barokile, s.t Porto lähedal Miramari rannas asuvale kaljule rajatud väikesele kirikule.
“Müstiline” aura
Külastasime seda randa ja kabelit koos sõpradega ühel päikesepaistelisel talvisel pühapäeval (tüüpiline ilm Portugalis). Kuna tõusu ja mõõna oli madal, saime “Capela” ümber jalutada, ilma et oleksime isegi kingad märjaks saanud. Meil oli sel päeval suur õnn, sest kui tõusuvesi oli suur, oli väike kirik ümbritsetud Atlandi ookeani lainetest ja seega võib sinna sisenemine olla väga raske. Ma ei ole kunagi kuulnud sellisest kirikust ja mitte ainult sellepärast, et see oli ümbritsetud veega, vaid ka sellepärast, et seda ümbritses “müstiline” aura.
Ümbritsevas rannas nägime palju kohti, kus oli palju küünlavaha jäänuseid. Meie sõbrad seletasid meile, et nad olid “nõidadest”, kes tegid seal oma loitsud. Hiljem lugesin, et “Kivi isanda” kultus pärineb iidsest paganlikust kultusest, mis hiljem pöördus kristlusse ja selle seosesse selle kohaga.
Kirik ise ei kanna mingeid ilmseid märke sellest paganlikust looduskultusest. See ehitati 1686. aastal barokk-rokokoo stiilis. Kahjuks ei saanud me seda sel päeval lihtsalt külastada, kuid meil oli siiski aega ringi jalutada. Püüdes seda täpsema nurga alt pildistada, kuulsin, kuidas hobused lähenevad. Ma teadsin, et see oleks ideaalne esiplaan, et kujutada selle koha atmosfääri – veidi müstiline, ürgne ja muidugi romantiline.
