Ha’penny Bridge, mille rikas ajalugu ulatub üle kahe sajandi, on alati olnud Dublini ikooniline maamärk, jalakäijate tee Liffey jõe kohal, kutsudes külastajaid kogema nii selle arhitektuurilist ilu kui ka lugusid, mida see sisaldab. Kuid minu hiljutise Dublini visiidi ajal sai sellest rohkem kui lihtsalt ajalooline ime; sellest sai värviline lõuend, Iiri lipu enda kehastus.
Mäletan ikka veel seda esimest õhtut Dublinis. Päike oli just loojunud ja pilved kihutasid, maalides dünaamilise taeva. Kaameraga käes mängisin ma pikkade väljalugudega, püüdes jäädvustada taeva liikumist üleval ja vaikset vett all. Ha’penny sild seisis seal, vaikides, näiliselt muutumatuna aja jooksul.
Iirimaa lipu avastamine
Kuid tõeline võlu algas järgmisel õhtul. Kui ma mööda Liffey jõge jalutasin, jäädvustades selle rahulikku ilu, sattusin taas Ha’penny Bridge’ile. Mulle meenus, et märkasin eelmisel õhtul katki läinud rohelist tuld. Seekord hakkas tekkima idee. Kas ma saaksin selle “ebatäiuslikkuse” muuta ainulaadseks visuaalseks jutustuseks?
Kui ma üle silla läksin, muutus nägemus selgemaks. Allpool peegeldas vesi vaatemängu – Iiri lipu värvid. Vasakpoolne osa, mida valgustas silla all olev roheline valgus, silla enda keskosa, mis paistis puhtvalgena, ja paremal pool, Temple Bar’i linnaosa sissepääs, mis paistis õhtuse valguse oranžis helenduses.
Põnevus läbis mind. Panin oma kaamera üles ja valisin 60 sekundi ekspositsiooni. Maapind minu all värises, kui jalakäijad möödusid, tähistades Dublini All Ireland Championshipi võitu. Trikolooride peegelduse jäädvustamiseks kulus kuus katset, iga kord lootes seda täiuslikku vaikuse hetke, et jäädvustada trikolooride peegeldus.
Rohelised gaelid, katoliiklased ja vabariiklased. Oranž – anglikaani, protestantlik ja unionistlik. Ja valge, mis tähistab lootust, et nende kahe vahel saab rahu.
Sel õhtul sai Ha’penny Bridge’ist rohkem kui lihtsalt konstruktsioon; sellest sai Iirimaa hinge, tema mineviku, oleviku ja tuleviku peegeldus.
